KODUTUNNE

Koolirõõm aitab õppida ja teeb koolitee kergemaks. Pingutus annab rõõmu sportlasele. Kunstnikule värvid ja looming. Sõbrad ja head suhted loovad meeldiva tunde. Õpetaja on koolirõõmu looja klassis, kui ta ise on rõõmus.

Kõik meie lapsed on väga väärtuslikud ja erilised, kes vajavad armastust, hoolimist ja mõistmist. Õpetajatel, aga ka lapsevanematel, on paljudel põhjustel raske kuulata, arvestada, õpetada ja toetada just erilisi lapsi. Kaasav haridus on probleemiks eriti õpetajatöös. Tahame jagada teiega oma koolinõustamise tähelepanekuid ja isiklikke kogemusi. Loodame, et neist on abi ja mõtteainet!

Õpilased võiksid olla õpetajale teejuhiks igas tunnis, et õpetaja saaks arvestada nende soove ja õpihuvi õpiteekonnal. Samas, kui õpetaja ei ole ise motiveeritud ja vaimustuses oma aine õpetamisest, siis pole lootust, et õpilased tahaksid õppida. Aitaks tagasiside küsimine õpilastelt. Siis saaks luua sobiva õpikeskkonna ja õpilastel tekiks vastutus oma õppimise eest. Tänase kooli tavaline tund tihti ei haara õpilast kaasa, rääkimata eriliste õpilaste teistsugustest vajadustest. Praktilise õppe suurem osakaal, mis toimuks ka koolist väljas, looks õpilastele suurema aktiivsuse ja innustuse.Kuidas tunnitegevusi muuta, et õpilased saaksid olla aktiivsemad ja õppimisest huvitatud? Kui õppimine tekitab halva tunde ja igavuse, siis kannatab nii lapse areng kui ka füüsiline ja vaimne tervis. Tööõpetus ja kehalise tund võiksid olla lisarõõmu pakkuvad tunnid, kus maandatakse ka abstraktse mõtlemisega kogunenud pinged.Kool ja õppimine peaks olema tähendusrikas ning mõtestatud, muidu on seal veedetud aeg raisatud aeg kõigile.

Miks vajab kool peeglit väljast? Miks on oluline kõrvaltvaataja pilguga uurida kooli nii välise kuvandi, ühiskondliku mõju kui ka näiteks sisemise koolikliima vaatenurgast? Loomulikult on koolisisene eneseanalüüs iseenesest mõistetav ja paljud koolid teevad seda pidevalt. Küsitakse enamasti kitsast tagasisidet õpilastelt, vahel ka lapsevanematelt. Ometi on kooli kui organisatsiooni arenguks vaja ka toetust juhtkonnale ja uusi ideid muutusteks. Ka kooli tugevusi ja toredat eripära ei ole selgelt näha oma tuttavas koolis, sest enamasti puuduvad siis võrdluse võimalused. Seetõttu saavad anda koolile häid ideid ja tagasisidet arengukohtadele kompetentsed spetsialistid, kes multiprofessionaalse meeskonnana on paljudes koolides käinud ja neid analüüsinud.Kriitilise sõbra programmid koolides meie meeskonnaga kestsid viis aastat ja selle aja jooksul kogesime meeskondliku mentorluse positiivseid tulemusi. Millist peeglit vajaks kool ja mida meie selle aja jooksul kogesime ja ise õppisime, sellest räägimegi.

Kui aastasadu on koolis õppimise eesmärgiks olnud eelkõige teadmised, siis tänases ühiskonnas ja muutunud maailmas ei suuda keegi teadmiste omandamise jooksus rajal püsida. Laste võimalused näha maailma kasvõi oma perega koos rännuteedel või erinevate meediakanalite kaudu on ületanud kõik piirid. See paneb kooliinimesi mõtlema, mis on selles muutunud maailmas kooli koht, mõte ja eesmärk. Kas õpetaja suudab luua või edasi anda tema poolt õpetatava aine oluliste teadmiste jaoks süsteemi? Või on tähtis hoopis elu mõtestamine, tähenduste loomine ja noorte jaoks nende karjääri kujundamine? Igal juhul on esmatähtis kõigi laste talentide avastamine ja nende lihvimine "kullateradeks", sisemisteks väärtusteks ja oskusteks maailmas toime tulla. Kuivõrd kool selleks on valmis, sellest räägimegi.

Kokkuvõtlik osa õpikeskkondade juttudest, mis jõuab meie taskuhäälingu alguse, "Sõbraliku õppe" 1. osani, millega alustasime seda teekonda. Kool on koht, kus nii õpilased kui ka õpetajad peaksid kasvama ja arenema, nagu seda saavad teha taimed hea aedniku käe all. Rõõmus ja vaimselt toetav keskkond on koht, kus hoolitakse inimesest, tema elust ja ajast, annetest ja soovidest, tänastest muredest ja tuleviku unistustest. Kool võiks olla ka kooliaja lõppemise järel meile eluaegseks õppimise innustajaks ja südamlike mälestuste varamuks kõigile.

Õpetaja töökoormus ja õpilase õppimise koormus kodus, päevas kontrolltööde arv ja nende hindamise alused. Noore võimalused õppida tegema tööd juba kooliajal. Erivajadustega laste toetamise Põhikooli ja Gümnaasiumi Seadusega ette nähtud kohustused koolile. "Mitte ükski laps ei tohiks jääda maha!" Kas see on koolielus olemasolev inimlik kirjutamata seadus? Kas meie koolis enamasti üldse toimivad seadused, millised neist toetavad ja mis takistavad? Sellest räägimegi.