Äripäeva raadio

Iraani sõda tõi kütuseturule suured võitjad, aga ka suured kaotajad, tõdeb Alexela juhatuse esimees Marti Hääl. “Kui tulevad 2026. aasta aruanded nii Eestis kui rahvusvaheliselt, siis me näeme, et selles sogases vees on olnud nii suuri võitjaid kui väga suuri kaotajaid,” prognoosib Hääl saates “Energiatund”. Samas jahutab Marti Hääl optimismi, et Iraani sõja lõpp toob kaasa kiire jaekütuse kiire hinnalanguse, kuna turg on tema sõnul juba head uudised mõnda aega ette ära hinnastanud. “27. veebruaril olime diislikütuse maailmaturu hinnaga 700 dollari juures tonni eest, praegu oleme tuhande juures. Kui vaadata tuleviku tehinguid, siis 800st allapoole ta enne 2027. aasta keskpaika hetkel ei luba,” selgitab Hääl. “Põhjus selleks on hästi lihtne - sisuliselt märtsist alates on elatud reservide peal, mis nüüdseks on rekordmadal.” Isegi kui Hormuzi väin nüüd avaneb, siis sellega veel olukord Hääle sõnul kiirelt ei parane. “Varude taastamine samaaegselt tarbimise kõrghooajaga võtab ma arvan, vähemalt kuus kuud, aga vabalt rohkemgi aega,” selgitab Hääl. Seega jääb 1,5-1,7 eurone kütuseliitri jaehind järgmistel kuudel ka Eestis normaalsuseks. Saates on teemaks veel eelmisel nädalal Äripäevas käsitletud Eesti riikliku kütusevarude probleem seoses biokütuse kohustuse täitmisega ning ka Alexela ja Eleringi vaheline kohtuvaidlus Paldiski LNG-haalamiskai renditasude üle. Muu hulgas avaldab Hääl, et Alexela kavatseb oma Paldiski gaasijaamaga osaleda Eleringi hajutatud taaskäivitamise hankes ning samas kritiseerib ta saates ka Eesti energiapoliitika kujundamist, mis on olnud tema sõnul liialt Eleringi-keskne. Saate lõpuosas on kõne all Eesti energiajulgeolek laiemalt, teemadeks Paldiskisse planeeritav vesisalvesti, tuumajaam, kliimaseaduse eelnõu ja heitmekogustega kauplemise süsteem. Saadet juhib Lauri Leet. Pildil Marti Hääl. Foto autor: Raul Mee.

Kuigi väljapoole võib paista, müük sujub õlitatult ja tehingud muudkui tulevad, on tegelikkus suletud uste taga sageli hoopis teistsugune. Idufirma Knowzilla asutaja Liina Laas avastas selle ehmatava tõsiasja, kui tegi oma uue platvormi arendamiseks põhjaliku eeltöö ja rääkis ligi 150 müügijuhiga üle Euroopa. „Väga üllatav oli see, et isegi väga suurtel organisatsioonidel pole tegelikult head müügiprotsessi paigas. Me vaatame kõrvalt, et oh, kõigil läheb hästi ja müük jookseb, aga tegelikult on seal kapoti all tihti täielik kaos,“ tunnistab Laas saates „Ükssarvikute kasvulava“. Laasi sõnul on selline kaose varjamine ja süsteemitus eriti ohtlik uute töötajate värbamisel. Müügiinimeste kiire voolavus on idufirmadele tohutu kulu. „Kui võtad müügiinimese tööle, siis kõigepealt ta õpib. Kui ta hakkama ei saa ja sa pead ta välja vahetama, on see ettevõttele ligi 50 000eurone kulu. Ometi ei raatsita tihti panustada korralikku juhendamisse ja uute talentide motivatsioon raugeb kiiresti,“ selgitab pikaaegse kogemusega iduettevõtja. Eestis kipub Laasi hinnangul lisaks protsesside puudumisele kummitama ka sündroom, mida ta nimetab „Schrödingeri tooteks“ – ehitatakse valmis küll suurepärane asi, kuid eeldatakse, et kliendid tulevad ja ostavad seda ise, ilma et keegi peaks reaalselt müügitööd tegema. Saates „Ükssarvikute kasvulava“ räägib Laas põhjalikumalt, kuidas tehisintellektil põhinev platvorm Knowzilla aitab seda müügikaost korrastada, toimides uutele müüjatele reaalsete „lahinguolukordade" simulaatorina. Lisaks jagab Laas oma õppetunde ükssarvikust Deel, kus ta ehitas nullist üles ja juhtis Ida-Euroopa regiooni müügimeeskonda. Saatekülaline on Knowzilla asutaja Liina Laas. Saadet juhib Tarmo Virki. Foto: Liina Laas.

Ma mõtlesin, et väga kummastav oleks, kui Eesti pingutaks 2030. aastaks oma asjad valmis ja siis viis aastat oleks seal võililled teisel pool Iklat, sõnas Nordecon ASi ehituse ja kinnisvara arenduse valdkonna juht ning juhatuse liige Tarmo Pohlak Rail Baltica perspektiivi kohta saates "Eetris on ehitusuudised". Saates tuli juttu Eesti ehitusturu seisust praegu: hoonete ehitusest, taristuehitusest. Kas turul on töö lõppemas või on just juurde tulemas? Teemaks tuli ka peatöövõtjate omavaheline konkurents. Kas neid on liiga palju? Lisaks tulid kõne alla julgeolekualased ehitused. Ja loomulikult Rail Baltica: mis seda ees ootab? Pohlak tegi Eesti ehitusturu prognoosi 2027 ja ostuas, mis saab siis, kui Ukraina sõda peaks lõppema? Saates küsis Siim Sultson. Fotol (pildistas Siim Sultson) on Tarmo Pohlak.

Koolidel ei ole tööstusele pakkuda nii palju noori, nagu ettevõtted vajavad, ja värbamisega tuleb alustada varakult, räägivad Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juht Ander Sile ja Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran. Tööstussektor on pikalt ponnistanud, et tööstus oleks noorte karjäärivalikutes. Selleks tuleb noore inimese värbamist alustada varakult, pakkuda praktikakohti ja hoida tööstusettevõtteid pildil. Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juhi Ander Sile on viimastel aastatel ja kitsamalt kevadeti näinud, et aktiivsed ettevõtted pöörduvad ise enne lõpetamisi kooli poole, et tutvuda noortega ja kutsuda neid tööle. “See on ikka nii, et mida rohkem majandus tõuseb, seda aktiivsemalt tulevad ka ettevõtted meie juurde,” selgitab Sile. “Kahjuks on siin üks suur “aga”. Meil ei ole nii palju noori [pakkuda, nagu turg vajaks],” sõnab Sile. “Kui võtta näiteks CNC-metallilõikepingi õpe, siis sellel alal lõpetab meil tänavu ainult kuus noort. Valdkonna tutvustamine ja erialade reklaam on see, mida peaks noortele rohkem tegema.” Valdkonna turundamiseks ja reklaamiseks on Sile sõnul mitu võimalust ning viimastel aastatel on tema hinnangul suurt rolli mänginud näiteks Inseneriakadeemia. “On erinevaid õpitubasid või avatud tehaste päev, aga palju tegevusi on seotud just Inseneriakadeemiaga. Kindlasti on inseneeria populariseerimisel kaasa aidanud.” Eesti Masinatööstuse Liidu juhi Andri Harani sõnul on siiski suur mure see, et otse koolipingist ei soovita noort tööle võtta. “Koolis olevat noort või koolist tulevat noort ei kipu ettevõtted tööle võtma. Pigem soovitakse kohe 3‒5aastase kogemusega spetsialisti,” märkis Haran. “Kust need 3‒5aastase kogemusega inimesed tulevad, kui neile võimalust ei anta? Siin peavad ettevõtted natuke peeglisse vaatama ja looma võimalused, et tööjõud meil pika aja vältel päriselt tekiks. Noortele tuleb need võimalused anda nii praktikakohtade loomise kui ka esimese töökoha pakkumise kaudu,” ütles ta. Haran selgitas, et kui ettevõtted soovivad tulevikus olla tööjõu jaoks konkurentsivõimelised ja tagada, et inimesed sooviksid nende juurde tööle tulla, siis tuleks noorte värbamisega ja kuvandi loomisega tegelema hakata juba varakult. Masinatööstuse liidu juht selgitas, et ettevõtted on erinevad, mõned on praktikaprogrammide läbiviimiseks määranud eraldi vastutajad ja mõnedes ettevõtetes ei soovita üldse praktikante võtta. “Teised võib-olla tõesti ei vaata seda veel sellise pilguga ja pigem nähakse seda kui segavat faktorit, et keegi peab ju selle noorega tegelema, teda juhendama ning see võtab ära kellegi tööaja,” tõi Haran näiteks. Harani sõnul peaks praktika olema väärtuslik kogemus, sest noore inimese kogemus ühes ettevõttes võib kujundada terve tööstusharu mainet. “Paraku on nii, et üks tõrvatilk meepotis võib rikkuda kogu meepoti. Sellega tuleb olla hoolas, kuidas sa [praktikat] pakud ja kuidas sa noortega hakkama saad. Lõpuks sa ei esinda ainult enda tehast, vaid kogu sektorit. Ja muljed on kerged tekkima,” märkis Haran. Saadet juhtis Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Andri Haran ja Ander Sile. Autor: Harro Puusild

Tänavu pälvis "Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse 527 ettevõtet ja organisatsiooni. Kaitseministeeriumi tänuürituselt valminud saates räägivad A. Le Coqi, Bolt Operations OÜ ja Rõngu Pagari esindajad, miks nad peavad riigikaitsesse panustamist oluliseks ning kuidas saavad tööandjad toetada nii reservväelasi kui ka Eesti laiemat julgeolekut. "Esimesel aastal esitati tunnustusele 50 ettevõtet, tänavu juba üle 650. Suurusjärk on muutunud,“ ütleb saates Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, viidates ettevõtjate järjest kasvavale huvile riigikaitsesse panustada. Saates räägitakse sellest, kuidas on muutunud ettevõtete roll Eesti julgeoleku tugevdamisel ning miks ei käsitleta riigikaitset enam üksnes kaitseväe või riigiasutuste ülesandena. Juttu tuleb reservväelaste toetamisest, kriisivalmidusest ning ettevõtete vastutusest olukorras, kus julgeolekukeskkond muutub üha keerulisemaks. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo sõnul sõltub riigi kaitsevõime suurel määral sellest, kui hästi on selleks valmis kogu ühiskond. „Kaitsevägi võib pidada lahinguid, aga sõda peab terve riik,“ märgib ta. Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm toob saates esile, et ettevõtete ja eraisikute panus riigikaitsesse ulatub palju kaugemale kui üksikud annetused või toetused. Tema sõnul aitavad sellised algatused arendada nii tehnoloogilist võimekust kui ka järelkasvu. „Kui me noortega saame süsteemselt tegeleda ja meil on selleks ressursse, siis neid vilju lõikame kümne aasta pärast, kui mitte varem,“ ütleb Tamm. Lisaks riigi ja kaitsevaldkonna vaatele kuuleb saates ka tunnustuse pälvinud ettevõtete kogemusi. Kuldtaseme tunnustuse saanud A. Le Coq räägib digilaigu märgistusega toodetest, mille kaudu toetatakse Reservväelaste fondi tegevust. Hõbetaseme tunnustuse pälvinud Bolt tutvustab võimalusi, kuidas ettevõtte teenuste kaudu saab anda oma panuse Eesti riigikaitsesse. Rõngu Pagar räägib algatusest, mille raames pakutakse laigulises vormis riigikaitsjatele tasuta kuuma jooki ja pirukat. Ettevõtte juht selgitab, miks nähakse sellistes sammudes võimalust avaldada tunnustust inimestele, kes panustavad Eesti julgeolekusse. Saates arutletakse ka selle üle, milline võiks olla ettevõtete roll riigikaitses tulevikus ning kuidas riigi, ettevõtjate ja ühiskonna koostöö aitab tugevdada Eesti vastupanuvõimet. Intervjueeris Juuli Nemvalts. Foto allikas: Kaitseministeerium

Tehisintellekt on viimastel aastal muutnud Eesti väikeettevõtjate ja start-uppide maailma kiiremini, kui keegi oskas oodata ning tehisaru liigkasutamine on seotud ka selgete ohtudega. Kui ühed ettevõtjad sõidavad justkui tehisintellekti kiirrongil, kus AI‑agendid töötavad terminalides hommikust õhtuni, vaatavad teised seda kõike kaugelt jaamaplatvormilt ja ei saa enam aru, millega need teised seal tegelevad. Saatekülaline, konverentside moderaator, startup-mentor ja ettevõttete Human Intellect ja Roofit.Solar kaasasutajaasutaja Helen Anijalg jagab üllatavaid lugusid. Näiteks lugu mehest, kes oli kuude kaupa AI‑agentidega niivõrd süvenenult suhelnud, et ühele üritusele kohale tulles tundis ta inimeste seas end ebamugavalt ja võõrana. Näide peegeldab ühte uut ja laiemat trendi: tehisintellekt on jõudnud inimeste juurde, kellelt seda kõige vähem oodati, ja muutnud nende igapäeva nii radikaalselt, et lähedasedki ei saa enam aru, kuhu nende aeg kaob või millega nad tegelevad. Kui tehnoloogia annab igale väikeettevõtjale jõu üksi kiiresti lendu minna, tekib paradoksaalselt vastupidine probleem: ideede puudus ja inimliku kontakti nappus. Helen kirjeldab, et tema korraldatud väikestel kokkusaamistel sünnib sageli "popcorni-efekt" - kui üks osaleja jagab oma takistust, leiab keegi teine laua tagant just selle puuduva pusletüki, mida üksinda otsides ei leitud. Eriti suure mõjuga on need kohtumised inimestele, kes on koondamise tõttu üksi jäänud ja silmitsi tundmatusega. Saatest selgub ka, miks 80 protsenti väikeettevõtjatest peab iseendast rääkimist kõige hirmutavamaks osaks ettevõtlusest. Lõpetuseks jõuab vestlus küsimuseni, kas oled piisavalt julge, et oma vajadusi ja soove ettevõtjana valjusti välja öelda. Helen julgustab kõiki ettevõtjaid leidma oma supervõimet ja otsima inimesi, kelle oskused täiendaksid tema oskusi sest ükski inimene ei saa olla hea kõiges. Saates tuleb juttu ka sellest, miks äriideede hind on vaid 10 senti ämbritäis ja loeb vaid see, kui neid päriselt ellu viia. Saatejuht on Mare Timian. Pildil Mare Timian ja Helen Anijalg. Foto: Andres Laanem

Mida teha, kuid investeering kallisse äriinfokeskkonda või tehisintellekti tööriista ähvardab luhtuda, sest kasutamine ei taha vedu võtta? Infopanga juhi Elis Tomsoni sõnul algavad probleemid sageli juba müügiprotsessi alguses, kus ei suudeta kliendi tegelikku probleemi piisavalt sügavalt kaardistada. AI-koolitaja Priit Ilomets rõhutab, et tegemist pole tehnoloogilise, vaid psühholoogilise vastupanuga. Kuigi juhtkond võib näha teenuse väärtust, jäävad tegelikud kasutajad – müügi-, turundus- ja finantsinimesed – sageli kõrvale. "Kui nende muresid ei kaardistatud piisavalt, siis ei hakka nad seda kasutama, see tähendab, et juba kliendi esimene teekond toote juurde on nõrk," selgitab Tomson. Inimesed on harjunud oma igapäevaste tööriistadega nagu Google ja Excel ning uue lahenduse õppimine tundub neile tihedas graafikus lihtsalt lisakoormusena. „Kui töötajatel ei teki ahaa-hetk, kus nad mõistavad, kuidas tööriist nende elu päriselt lihtsamaks teeb, siis vaibub esialgne entusiasm kiiresti,“ kirjeldab Ilomets üsna levinud mõttemustrit. Selleks, et tehnoloogia päriselt kanda kinnitaks, peab muutus algama juhtkonnast. Ilomets märgib, et parim viis töötajaid veenda ei ole jutlus, vaid praktiline eeskuju: "Juht lihtsalt teeb demo sellest, kuidas ta tööd teeb. Ole see, kes sa tahad, et su töötajad oleksid!" Ilomets toob näiteks keemiast tuntud mõiste „aktivatsioonienergia“ – protsessi käivitamiseks peab esimene energia hulk olema väga suur ja tehnoloogilistes uuendustes võiks selleks olla juhi eeskuju. Elis Tomson toob saates hea näite sellisest energiast isikliku kogemuse kaudu Äripäeva vaibkoodimise koolitusel. "Ma olin ise nii elevil, kui ma esimese asja olin valmis ehitanud. Näitasin seda oma inimestele, kelle jaoks ma seda tegin ja vaimustus oli nakkav. Nüüdseks on meeskonnas juba neli inimest, kes ehitavad endale ise abilisi ning säästavad nii aega varem tunde võtnud töö pealt. Juht ise peab olema number üks fänn," võtab Tomson teema kokku. Priit Ilomets ennustab organisatsioonide struktuuris suuri nihkeid. Hierarhilised püramiidid muutuvad lamedamaks ning rutiinse töö võtavad üle tehisintellekti agendid. „Inimese rolliks jääb olla ülevaataja, kes suunab protsesse ja kontrollib kvaliteeti,“ arvab ta. Selles uues maailmas muutub probleemide lahendamise oskusest (problem solving) olulisemaks probleemide leidmise oskus (problem finding). Ilomets küsib retooriliselt: "Kas sa suudad küsida, mis on hea probleem, mida lahendada? Kui õige fookus on leitud, siis on tehnoloogiline ressurss vastuse saamiseks juba kättesaadav.“ Eksperdid hoiatavad ka, et need ettevõtted, kes julgevad AI-d katsetada ja juurutada, muutuvad oluliselt produktiivsemaks, passiivsed ootajad võivad avastada end aga ületamatu kuristiku servalt. Saadet juhib Sigrid Kõiv. Pildil Elis Tomson ja Priit Ilomets. Foto autor: Sigrid Kõiv.

Tulemusturundust peetakse sageli kõige paremini mõõdetavaks turundusvaldkonnaks, kuid tegelikkuses on pilt muutunud märksa keerulisemaks. Andmekaitse piirangud, platvormide algoritmid ja pikad ostuteekonnad on muutnud küsimuse „mis müügi tõi?“ oluliselt raskemaks kui veel mõni aasta tagasi. Saates arutlevad Uus Maa turundusjuht ja juhatuse liige Kaie Kass ning Realist Digitali juhatuse liige Birgit Karus selle üle, kuidas ettevõtted peaksid täna turundustulemusi mõõtma ning millised mõõdikud aitavad päriselt äri kasvatada. Juttu tuleb brändingu ja tulemusturunduse seostest, turunduseelarve jaotamisest, loovuse kasvavast rollist ning sellest, miks ainult tehnilistest oskustest enam heaks tulemusturundajaks saamiseks ei piisa. Kass räägib kinnisvaraturu näitel, kuidas on muutunud digikanalite kasutamine ning miks spetsialiseerumine on toonud paremaid tulemusi kui hunt Kriimsilma tüüpi turundusspetsialistide kasutamine. Karus selgitab, miks ettevõtted kipuvad sageli mõõtma valesid asju ning kuidas hinnata kampaaniate mõju olukorras, kus ostuotsus võib sündida alles kuude pärast. Eksperdikommentaaris arutleb Mediabrokeri e-commerce’i ja digistrateegiajuht Kaarel Kukk selle üle, kuidas jõuda tarbijani killustunud infokeskkonnas, kus igaüks tegutseb oma "mullis", ning miks bränd peab olema nähtav juba enne ostuotsuse kujunemist. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Saatejuht Keit Alev, Uus Maa turundusjuht Kaie Kass, Realist Digital'i juhatuse liige Birgit Karus ja Mediabrokeri digistrateegiajuht Kaarel Kukk. Allikas: Äripäev

Tehisaru, andmeanalüütika ja automatiseerimine muudavad ettevõtete tööd varasemast palju kiiremini. Kuid kui palju muudab tehnoloogia juhtimist ennast? Kas tuleviku juht teeb otsuseid andmete, kõhutunde või tehisaru soovituste põhjal? Millised on need ülesanded, mida ei tasuks automatiseerida isegi siis, kui tehnoloogia seda võimaldaks? Pärnu Juhtimiskonverentsil kõlanud aruteluringis räägivad Eesti suurima eratervishoiuettevõtte Meliva tegevjuht Marja-Liisa Alop ja Telia võrgujuht Mihkel Kõiv, kuidas tehnoloogiline areng on muutnud juhtide igapäevatööd, millist rolli mängivad andmed otsuste tegemisel ja miks muutub järjest olulisemaks juhtide tehnoloogiline kirjaoskus. Saates arutatakse, kuidas andmepõhine juhtimine aitab teha kiiremaid ja paremaid otsuseid, millistes olukordades jääb määravaks inimese enda kogemus ja intuitsioon ning kuidas tehisaru kasutatakse juba täna nii tervishoius kui ka telekommunikatsioonis. Vesteldakse ka teemal, miks ei tohiks ettevõtted automatiseerida kiiruga ja pinnapealselt läbi mõeldud protsesse ning kuidas leida tasakaal tehnoloogia, turvalisuse ja inimliku kontakti vahel. Koos saatekülalistega vaadatakse tulevikku ning arutletakse, milliseid oskusi vajavad juhid maailmas, kus tehnoloogia muutub järjest loomulikumaks osaks igapäevasest tööst. Vestlust juhib Olari Miiter. Fotol: Meliva tegevjuht Marja-Liisa Alop Foto: Raul Mee

Ajal, mil paljud kõndisid suurtest ja säravatest ehetest ringiga mööda, oli just moelooja Lilli Jahilo üks esimesi, kes neid märkas, ostis ja hiljem ka oma stuudios müüs. See andis ehtekunstnikule kinnituse, et ta ajab õiget asja. Tagasihoidlikest kaunistustest tüdinenud ehtekunstnik Sigrid Kuusk müüs oma ehteid juba õpingute ajal disainiturul. Need olid julged, silmatorkavad ja säravad pealekauba. “Inimesed käisid neist pehmelt öeldes ringiga mööda,” meenutas Kuusk vanu aegu. Küll aga jäid need silma paarile inimesele ja üks neist oli moelooja Lili Jahilo, kellega Sigrid Kuusk teeb praegugi koostööd. Teine oli Kuressaares asuva Pallopsoni disainipoe juht Piret Ots. Pallopson on samuti üks vähestest kohtadest, kus Kuuse ehteid praegu osta saab. Kokk-kondiiter-keevitaja Sigrid Kuusk õppis ehtekunstnikuks, samal ajal tegeles enda teise kire ehk fotograafiaga, õhtuti teenis leiba teenindajana ja töötas praktika järel veel ehtekunstniku Birgit Skolimowski juures. Seetõttu oli nii oma brändi kui ka särava SOHO kollektsiooni start üpris rahulik. “Natukene ikka tekkis see mõte ka, et kas ma teen ikka õiget asja. Aga kui Lilli juba ehted meelde jättis, siis ma mõtlesin, et okei, seal on ikkagi midagi,” kirjeldas Kuusk, kuidas ta enese kahtlused kõrvale lükkas. Saates “Lihtsalt alusta” rääkis Sigrid Kuusk enda teekonnast ettevõtjaks. Näiteks sellest, kuidas ta enne finants-coach’i palkamist andis lihtsalt raha käest. Ja kuidas tal tegelikult puudus igasugune huvi äri luua ning kuidas ta praegu otsib tasakaalu kunsti ja kasumi vahel. Veel jagas ta enda kogemust depressiooni ja rasketest hetkedest välja tulemisega. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Foto: erakogu. Foto: Sigrid Kuusk